Koolitus- ja arutelunädal Arenev Akadeemia

Täiendkoolitus, Õppejõud

Koolitus- ja arutelunädal Arenev Akadeemia

20.–24. jaanuarini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias töötajate koolitus- ja arutelunädal Arenev Akadeemia, millega pannakse alus uuele traditisoonile: koolitusnädal hakkab toimuma igal aastal talvisel õppevaheajal. 

"Soovime kasutada õppevaheaja teistmoodi rütmi ära, pakkudes kollektiivile vaheldust," ütleb akadeemia õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas. "Loodame, et igaüks leiab kavast midagi meelepärast ja kasulikku, teadmisi jagavad asjatundjad."

Arenev Aakdeemia avab Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kelle esinemises on luubi all aktuaalsed küsimused hariduses. Nädala jooksul saab kuulata veel pianist ja improvisatsiooniõppejõud David Dolanit (Guidlhall School of Music and Drama) Londonist, kes räägib improvisatsiooni mõjust ajule. Akadeemias üliõpilasi nõustav psühholoog Elina Kivinukk kõneleb huvilistele üliõpilaste motiveerimisest, toetudes oma kogemusele spordipsühholoogina. Loengu juurde kuulub ka arutelu. Akadeemia ooperistuudio tantsu ja liikumise õppejõud Anu Ruusmaa tutvustab praktilisel moel rahvusvaheliselt tuntud keha vabastamise tehnikat (Tention Release Exercise). Nädala võtab kokku arendusseminar Õpetajate Majas.

Koolitusnädala KAVA

METRIC intensiivprojekt EMTAs õpetab mitmekülgse taustaga loovisikuid improviseerima

Välissuhted, Üldine

METRIC intensiivprojekt EMTAs õpetab mitmekülgse taustaga loovisikuid improviseerima

Järgmisel nädalal 22.–26. jaanuarini koguneb METRIC intensiivprojektiks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse enam kui sada õppejõudu ja tudengit rohkem kui viieteistkümnest muusikakõrgkoolist üle Euroopa, et pühendada ühine loometegevus improvisatsioonile.

METRIC on Erasmus+ üleeuroopalise haridusvõrgustiku improvisatsiooni eriala arenduseks loodud koostööprojekt, milles osales 14 muusikakõrgkooli üle Euroopa. Kuigi METRIC projekt kestis ametlikult aastatel 2015–2018, on ka pärast seda jätkunud aktiivne koostöö liikmesasutuste vahel ja projektist inspireerituna laiemaltki. 

“Impro on olemuselt energiavahetus, vahetu suhtlemine muusikakeeles, mis õnnestumise korral mõjub legaalse dopinguna järgnevateks kuudeks kui mitte aastateks,” kommenteerib EMTA kaasaegse improvisatsiooni professor Anto Pett. “Üritus läheb täie ette, kui koostöö hakkab toimima, seda nii koolide kui ka üksikisiku tasandil. Varasemalt on ettevõtmisest kasvanud välja viljakas ja kauakestev partnerlus mitme asutuse vahel.” 

Ettevõtmises annavad end improvisatsioonimeistrite hoole alla ning panevad oma koostööoskused proovile erineva taustaga loovisikud, kes igapäevases tegevuses improvisatsioonile ei keskendu. METRICus osalevad etenduskunstnikud, koreograafid, instrumentalistid nii klassikalise, jazzmuusika, kaasaegse ja eksperimentaalse muusika aladelt. Projektis avaneb neil võimalus osaleda grupitöötubades, meistrikursustel, loengutel ja vestluspaneelidel. 

Projekti käigus tuuakse koostöö ja eksperimenteerimise tulemus ka publiku ette. Aset leiab neli avalikku kontserti: METRIC IP avakontsert kolmapäeval 22.01; kontserdid reedel 24. jaanuaril ja laupäeval 25. jaanuaril ning METRIC IP lõppkontsert 26. jaanuaril. Üles astuvad partnerkoolide õppejõud, nii muusika- kui ka etenduskunstide üliõpilased, improartistidest külalised. Kavas on improvisatsioonid suuremates koosseisudes ja ka kammerkoosseisudes. Kuivõrd kava on improvisatoorne, on iga kontsert kordumatu. 

METRIC intensiivprojekt leiab aset neljandat korda. Varasemalt on see toimunud Tallinnas (2016), Haagis (2017) ja Glasgows (2018). 

METRIC IP tegemistele saab kaasa elada Instagrami konto metric.ip vahendusel ning osalejatele on loodud Facebooki grupp.

Eesti ülikoolide rektorid allkirjastavad täna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias doktoriõppe kvaliteedileppe

Üldine

Eesti ülikoolide rektorid allkirjastavad täna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias doktoriõppe kvaliteedileppe

Täna koguneb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse rektorite nõukogu koosseisus Mait Klaassen (EMU), Tiit Land (TLU), Jaak Aaviksoo (TALTECH), Toomas Asser (UT), Mart Kalm (EKA) ja Ivari Ilja (EMTA), et allkirjastada doktoriõppe kvaliteedilepe, millega piiritletakse, kuidas doktoritööd tulevikus nähakse. 

Kokku lepitakse doktoriõppe arendamise põhimõtted ja uued miinimumnõuded doktoritöödele. Lisaks teadusartiklitele võivad doktoritöö osadeks olla ka patendid või patenditaotlusted ning muud rakenduslikud lahendused (nt insener-tehniline või tarkvaralahendus), samuti loometöö (nt avalik linastus, etendus, näitus või muu rahvusvahelisele publikule avatud esitus).

Sel moel saab doktorant kui alustav teadus- ja arendustöötaja senisest paremini teha doktoritööd konkreetsete ettevõtete või avaliku sektori asutuste heaks ja nende juures. Nii aitab doktorantuur panustada ka kõigi nende organisatsioonide innovaatilisuse suurendamisse.  

Ülikoolidele on jätkuvalt oluline Eesti doktoriõppe ja doktoritööde rahvusvaheliselt võrreldav hea tase ning kindlus, et see annab noortele võimaluse ka akadeemilises sektoris edukat karjääri alustada. Ülikoolide ühine eesmärk on, et valdav osa Eesti doktorantidest töötaks tulevikus nooremteaduri ametikohal või teeks koostöölepingu alusel teadus- ja arendustööd era- või avaliku sektori asutuse jaoks ning saaks selle töö eest ka mõistlikku tasu.

See eeldab, et riik asendaks doktoranditoetused nooremteadurite töötasudega tasemel, mis arvestaks doktorantide kvalifikatsiooni ning võimaldaks tööle pühenduda. Praegune doktoranditoetus jääb õige pea jalgu alampalgale. Ülikoolid seisavad ühiselt selle eest, et ka riik ise väärtustakse teadus-, arendus- ja loometood.

Rektorite Nõukogu on Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia asutatud mittetulundusühing, mille eesmärk on koostöös edendada Eesti haridus-, teadus- ja kultuurielu oma liikmete esindamise ja seisukohtade kujundamise kaudu ühist huvi pakkuvates küsimustes.

Leppe tekst

Foto: Jaanus Lensment, Delfi

EMTA õppehoone lahtiolekuajad pühadeperioodil

Üldine

EMTA õppehoone lahtiolekuajad pühadeperioodil

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppehoone on jõulupühadel avatud:

23.12.2019 kl 8.00–19.00
24.–25.12.2019 SULETUD
26.–30.12.2019 kl 10.00–21.00
ilma õhtuse harjutamiseta

31.12.2019 kl 10.00–19.00
01.01.2020 SULETUD

 

Selgusid Artur Lemba stipendiumi laureaadid

Üldine

Selgusid Artur Lemba stipendiumi laureaadid

Täna anti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias teist korda üle Artur Lemba nimelised loomingulised stipendiumid. Laureaadid on helilooja Anna-Margret Noorhani ning pianistid Johan-Eerik Kõlar ja Karl Johan Nutt. 

Artur Lemba nimelist loomingulist stipendiumit annab välja Kultuuriministeerium helilooja teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest, mis kuuluvad riigile. Stipendiumid andis üle Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor professor Ivari Ilja. Stipendiumiga toetatakse heliloomingu, klaveri ja muusikateaduse üliõpilaste loomingulist tegevust või uurimistööd seoses Lemba panusega Eesti muusikasse. Stipendiumi suurus on 2000 eurot ning sellega kaasneb ka võimalus külastada Eesti Kontserdi hooajaprogrammi kontserte kingitusena Eesti Kontserdilt.

"Lemba stipendiumi pälvimiseks lihtsat valemit ei ole. Tuleb olla töökas, uudishimulik ja pühendunud, tegeleda loominguliste väljakutsetega," vahendas Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts kultuuriminister Tõnis Lukase tervitust. "Loodetavasti aitab stipendium jõuda lähemale loominguliste eesmärkide ja unistuste täitumiseni," lisas ta. 

Stipendiaat Anna-Margret Noorhani on tõsiste professionaalsete ambitsioonidega helilooja, keda iseloomustab sisukas originaalne käekiri ning loomulik vajadus end iseseisvalt täiendada. Johan-Eerik Kõlar on omanäoline, tundliku ja peenekoelise väljenduslaadiga pianist, kes esitab haaravalt väga eriilmelist loomingut. Karl Johan Nutt on artistlik ja perspektiivikas noor pianist, kelle mängus on selgel kohal sügav kunstiline veenvus.

Stipendiumi valikukomisjoni kuulusid komisjoni esimees, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts ning Margus Pärtlas ja Mihkel Poll Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Ivari Ilja Eesti Interpreetide Liidu esindajana, Helena Tulve Heliloojate Liidust ning Kristo Matson Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist. 

Artur Lemba (1885–1963) on läbi ajaloo Eesti edukamaid kontsertpianiste ning armastatumaid heliloojaid. Ta on lõpetanud Peterburi konservatooriumi kuldmedaliga klaveri erialal ning hõbemedaliga heliloomingu erialal. Õpingute järel sai temast rahvusvaheliselt edukas interpreet ning lugupeetud professor Peterburi konservatooriumis. Lemba ooper „Sabina“ ja sümfoonia nr 1 on eesti muusikas esimesed teosed nendes žanrites ning tema esimene klaverikontsert, viiulipala „Armastuse poeem“ ning mitmed teised teosed kuuluvad eesti muusika kuldvarasse. Esimese Lemba stipendiumi laureaadid olid muusikauurija Anna-Sophia Sevagin ning pianistid Johan Randvere ja Sven-Sander Šestakov. 

Artur Lemba stipendiumide üleandmine kolmapäeval, 18. detsembril

Määratlemata

Artur Lemba stipendiumide üleandmine kolmapäeval, 18. detsembril

Kolmapäeval, 18. detsembril kell 13 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis Artur Lemba nimelise loomingulise stipendiumi üleandmise tseremoonia.

Stipendiumid annab üle Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor professor Ivari Ilja. Helilooja muusikat esitavad Mari Poll (viiul), Mihkel Poll (klaver) ja Henry-David Varema (tšello) ning tema pärandist räägib EMTA doktorant Johan Randvere.

Lemba teoste autoriõigused on Eesti riigile üle läinud pärimise teel ning nendega kaasnevaid õigusi teostab Kultuuriministeerium. Loomingulist stipendiumi makstakse helilooja teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest ning see antakse kuni kolmele üliõpilasele. Ühe stipendiumi suurus on 2000 eurot. Stipendiumid on mõeldud täiskoormusel õppivatele üliõpilastele heliloomingu, klaveri ja muusikateaduse erialadelt nende loomingulise tegevuse toetamiseks või Artur Lemba loomingu ja tegevuse uurimiseks. 

Artur Lemba (1885–1963) on läbi ajaloo Eesti edukamaid kontsertpianiste ning armastatumaid heliloojaid. Ta on lõpetanud Peterburi konservatooriumi kuldmedaliga klaveri erialal ning hõbemedaliga heliloomingu erialal. Õpingute järel sai temast rahvusvaheliselt edukas interpreet ning lugupeetud professor Peterburi konservatooriumis. Lemba ooper „Sabina“ ja sümfoonia nr 1 on eesti muusikas esimesed teosed nendes žanrites ning tema esimene klaverikontsert, viiulipala „Armastuse poeem“ ning mitmed teised teosed kuuluvad eesti muusika kuldvarasse. Lemba stipendium asutati 2018. aastal, esimesteks stipendiaatideks osutusid 2019. aasta veebruaris muusikauurija Anna-Sophia Sevagin ning pianistid Johan Randvere ja Sven Sander Šestakov

Foto: Lemba stipendiaadid Sven-Sander Šestakov, Anna-Sophia Sevagin ja Johan Randvere, kultuuriminister Indrek Saar, autor Rasmus Kooskora 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja kontserdi- ja teatrimaja publikukutsungi konkursi

Konkurss

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja kontserdi- ja teatrimaja publikukutsungi konkursi

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia otsib publikukutsungi jaoks sobivat helindit. Kuni 29. veebruarini 2020 kestvale konkursile on oodatud mistahes stiilis teostatud helitööd.

28. septembril 2019 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sajanda aastapäeva juubeli puhul avatud saalikompleks ühendab endas suurepärase akustika ja tänapäevase tehnoloogia. Suure saali projekteerisid sisearhitekt Aivar Oja ja Eesti väljapaistev akustik Linda Madalik koostöös Taani spetsialistidega. Tulevaste muusikute ja näitlejate ettevalmistamisel on suurel saalil ja black box’il eriline roll, sest nüüd saavad tudengid juba oma alma mater’is kätte tõelisel laval esinemise kogemuse. Tiheda ürituste kavaga uue kontserdi- ja teatrimaja uksed on avatud ka laiemale publikule.

Kontserdi või etenduse algust tähistav kutsung on oluline element, mis annab publikule teada, et on aeg saali siseneda. Kutsung ei peaks publikut tagant kiirustama, vaid andma viisakalt märku, et esinejad on valmis kontserdiga alustama. See peaks sobima nii päevaste kui õhtuste kontsertide ja etenduste algusesse. Kutsungit esitatakse kolm korda, esimesel korral 1, teisel 2 ja kolmandal korral 3 korda.

Konkursi tingimused:

  • konkursile oodatakse kõiki eesti heliloojaid ja muusikuid, vanusepiirangut ei ole;
  • konkursile esitatud helindid jõuavad žüriini anonüümselt;
  • esitada tuleb üks helind pikkusega 5–10 sekundit;
  • helind peab olema kirjutatud spetsiaalselt konkursi tarbeks ning see ei tohi olla eelnevalt avalikult esitatud;
  • helind peab olema valmisprodukt ehk lõppviimistletud salvestis;
  • helindis võib kasutada nii akustilisi (instrumendid ja/või hääl) kui ka virtuaalseid elemente (VST, sünteesitud helid jne);
  • helind tuleb esitada digitaalselt WAV ja/või AIF failidena;
  • helifaili resolutsioon peab olema 48kHz/24Bit.

Helifaili saab üles laadida hiljemalt 29. veebruariks kell 23:59  koos helilooja kontaktandmetega SIIA. Osalusvormi täitmiseks ja konkursitöö esitamiseks tuleb eelnevalt Google'i kasutajakontoga sisse logida.

Hindamiskomisjonini jõuavad teosed anonüümselt. Konkursi võidutöö valib välja EMTA rektoraat koostöös kompositsiooni eriala õppejõudude ning EMTA kontserdi- ja etenduskeskusega ning otsus langetatakse 2020. aasta märtsi lõpuks. Võitja kuulutatakse välja avalikul üritusel aprillis 2020 ning talle on välja pandud 1000 euro suurune auhind.

Lisainfo ja küsimused:
aleksandra@ema.edu.ee
Tel. 6675 700

EMTA muusikateaduse üliõpilane Janika Mesi pälvis üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil preemia

Konkurss

EMTA muusikateaduse üliõpilane Janika Mesi pälvis üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil preemia

Täna autasustati Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis üliõpilaste teadustööde 2019. aasta
riikliku konkurssi võitjaid. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse üliõpilane Janika Mesi pälvis rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe tasemekategoorias ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas kolmanda preemia.

Janika Mesi esitas konkursile esimese kursuse proseminari töö „Gregooriuse laulu esimese laadi „Salve Regina“ uusaegsete meloodiakujude võrdlus valiku keskaegsete käsikirjadega“. Töö juhendaja oli Eerik Jõks.

Töös jõudis Mesi arvestatava ja loogilise resultaadini. Sageli kirjeldatakse uusaegsetes väljaannetes gregooriuse laulu viisikujusid kui keskaegseid. Üliõpilastöö aga näitas esimese laadi „Salve Regina“ näitel ilmekalt, et suure tõenäosusega on tegemist aja jooksul kujunenud kompilatsiooniga, sest käsitletud allikates ei leidunud uusaegsetele meloodiakujudele identset keskaegset vastet. Statistiline analüüs võimaldas siiski markeerida algallikatele kõige sarnasema uusaegse meloodiakuju. Üliõpilastööd vääristas töömahukas sünoptiline tabel kolmeteistkümnest allikast, sh kaheksast keskaegsest käsikirjast.

Janika Mesi on EMTA muusikateaduse- ja korralduse teise kursuse üliõpilane. Proseminari töö on muusikateaduse üliõpilase semestri jooksul kirjutatav uurimus. Bakalaureuse tasemel kirjutab üliõpilane neli proseminaritööd erinevates muusikteaduse distsipliinides: muusikalugu, muusikateooria, kognitiivne muusikateadus ja etnomusikoloogia.

Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust
üliõpilaskonnas, stimuleerida üliõpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse alal ning avaldada
tunnustust teadus- ja arendustegevuses väljapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilastele ja
üliõpilaskollektiividele. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur.