EMTA laulu üliõpilane Sonja Herranen esines edukalt Timo Mustakallio konkursil

Konkurss

EMTA laulu üliõpilane Sonja Herranen esines edukalt Timo Mustakallio konkursil

Pühapäeval, 14. juulil toimus Soomes Savonlinna ooperipäevade raames Timo Mustakallio konkurss lauljatele, kus EMTA laulueriala teise õpiaasta üliõpilane sopran Sonja Herranen Heli Veskuse lauluklassist pälvis auhinnalise II preemia ning Soome Kultuurirahastu Eero Rantala fondi eripreemia.

Timo Mustakallio konkursil osales 15 võistlejat Soomest. Konkursil leiab nii eelvoor kui ka finaal aset ühe päeva jooksul. Võistluse eesmärk on välja selgitada mitte tehniliselt parim laulja, vaid suurima tulevikupotentsiaaliga kandidaat. Žüriisse kuulusid lauljad tenor Jorma Silvasti, sopran Soile Isokoski ja tenor Topi Lehtipuu.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tervitab XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm”

Üldine

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tervitab XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm”

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia osaleb XXVII laulu- ja XX tantsupeo “Minu arm” sündmustel, tervitades akadeemias üle Eesti kulgenud teekonnal laulu- ja tantsupeotuld. EMTA sümfooniaorkester võtab laulupeo teise päeva kontserdil sisse saateorkestri rolli. 

Laulupeo avakontsert 6. juulil on pühendatud õpetajale. Laulupeo 150. juubeliaastal tehakse kummardus muusikaharidusele ja -õpetajatele, tänu kellele on saanud pidude traditsioon jätkuda. Täna jõudis laulupeotuli Naissaarelt Tallinnasse ning teekond viis tule Tallinnas koolidesse, kus on muusikuteed alustanud tänased laulupeodirigendid.

Kell 14 saabus sümboolne tõrvik Eesti Kooriühingu presidendi ja EMTA kooridirigeerimise õppejõu Hirvo Surva kätes laulu ja muusika saatel EMTA ette, kus tule võttis üle EMTA rektor Ivari Ilja. Esinesid nii Aavo Otsa brass kui ka EMTA puhkpilliorkester dirigent Toomas Vavilovi juhtimisel.

Foto autor Rasmus Kooskora

“Laulupeokultuur – see on nagu võimas tuumareaktor, mis on toitnud ja toidab meie muusikakultuuri elujõudu ning põlvkondadevahelist energiavahetust, hoides seda viljastavas liikumises,” sõnas Ilja üritusel peetud kõnes, “Täna kasvatame akadeemias dirigente, õpetajaid, heliloojaid, lauljaid ja interpreete, kellest paljud annavad juba nii täna kui ka tulevikus oma panuse laulupidude traditsiooni jätkumisse ja arengusse.”

Nädala lõpus täidab laulupeo teise päeva kontserdil esindusorkestrina saateorkestri ülesannet Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester. Kontsertmeister on EMTA viiuli eriala üliõpilane Toomas Hendrik Ellervee

EMTA sümfooniaokestri juhi Rain Vilu sõnul on tegemist ühtaegu suure vastutuse ja auga: “Pole vajadust selgitada, kuivõrd eriline ja tähendusrikas sündmus on laulupidu inimestele Eestis ja kaugemalgi. Kahtlemata tajume seda vastutust mängides, kuid samaväärselt mõjukas on ka sündmuse ülevus ja rõõm. Oleme väga tänulikud selle väärika esinemisväljundi eest.” Vilu kinnitusel on repertuaar selge ning käsil on prooviperiood. 

EMTA sümfooniaorkester osales esindusorkestrina edukalt samuti 2017. aasta noorte laulupeol “Mina jään”.

Fotogalerii, fotograaf Rasmus Kooskora.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse esitati tänavu 375 sisseastumisavaldust

Üldine, Õppeinfo

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse esitati tänavu 375 sisseastumisavaldust

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraline vastuvõtt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe õppekavadele lõppes esmaspäeval, 1. juulil. Sel aastal esitati õppimaasumiseks 375 avaldust ning sisseastumiseksamite perioodiga selgitas vastuvõtukomisjon immatrikuleerimiseks välja 228 üliõpilaskandidaati.

Bakalaureuseõppesse laekus kokku 167 avaldust, millest 48 esitati ingliskeelsetele muusika õppekavadele. Vastu võeti 103 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 80 ja ingliskeelsetele õppekavadele 23 üliõpilaskandidaati.

Magistriõppesse laekus kokku 182 avaldust, neist 99 ingliskeelsetele õppekavadele. Vastu võeti kokku 117 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 65 ja ingliskeelsetele õppekavadele 52 üliõpilaskandidaati.

Doktoriõppesse laekus avaldusi 26, millest 13 esitasid välismaalased. Vastu võeti 8 doktoranti.

Populaarsemad erialad olid klassikaline laul, helilooming, elektronmuusika ja helirežii, samuti keelpillid ja magistriõppes teatrikunsti ja teatripedagoogika õppekava, kuid kandidaate jagus piisavalt ka teistele erialadele," kommenteeris EMTA õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas. "Jäktuvalt oli EMTAs õppimise vastu kõrge välismaalaste huvi, iseäranis magistriõppe puhul. Teisalt tegi rõõmu, et Eestist pärit üliõpilaskandidaatide osakaal eelmise aastaga võrreldes bakalaureuseõppes pigem kasvas,” lisas ta.

Edukaks kujunes vastuvõtt uuele ingliskeelsele kaasaegsete etenduskunstide õppekavale, millele laekus 36 avaldust erinevatest riikidest. Contemporary Physical Performance Making nimeline rahvusvaheline magistriõppekava on seni ainulaadne kaasaegsete etenduskunstide magistriprogramm, mille õppetööd hakkavad läbi viima rahvusvaheliselt hinnatud etenduskunstnikud, lavastajad, koreograafid ja teatritrupid. Õppekava algatas EMTA professor Jüri Nael. 

Uuenenud bakalaureuseõppekavale muusikateadus- ja muusikakorraldus kogunes õpperühma avamiseks piisav arv tugevaid kandidaate. Doktoriõppes oli tänavu varasemast kõrgem huvi teatrikunsti õppe vastu.

Vastu võetud välisüliõpilaste päritolumaad on Hiina, Soome, Hispaania, Lõuna-Korea, Jaapan, Portugal, Austraalia, Malta, USA, Venemaa, Itaalia, Läti, Leedu, Mehhiko, Costa Rica, Island, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, Küpros, Austria, Iirimaa, Horvaatia.

Avalduste koguarv on tänavu küll väiksem võrreldes möödunud aastaga, kuid mullu toimus vastuvõtt ka lavakunsti bakalaureuseõppesse, kuhu võetakse uusi õpilasi vastu üle aasta. 2018. aastal esitati EMTA-le bakalaureuseõppesse 415 avaldust, millest 243 esitati lavakunsti erialale. Magistriõppesse laekus 156 ning doktoriõppesse 15 avaldust.

Üliõpilaskandidaatidel on aega õppimaasumisest teatada 20. augustini.

Tänavu lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 159 üliõpilast

Üldine

Tänavu lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 159 üliõpilast

Neljapäeval, 20. juunil pälvisid pidulikul kontsertaktusel Estonia kontserdisaalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomi 159 üliõpilast. 

Tänavu lõpetas bakalaureuseõppe 69 üliõpilast, kellest cum laude lõpetajaid oli 7. Magistriõppe lõpetajaid oli 85, 34 neist lõpetas cum laude ja doktoriõppes lõpetas 5 tudengit

Lõpetanutest 48 olid välistudengid: 14 bakalaureuse-, 31 magistri- ning 3 doktoriõppes. Sh lõpetas tudengeid Hiinast, Lõuna-Koreast, Soomest, Hispaaniast, Lätist, Itaaliast, Suurbritanniast, Jaapanist, Venemaalt, Ukrainast, Venetsueelast, Leedust, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest.

2019. lõpetajate kontserdil astusid lavale tänavused lõpetajad Linda Kanter (vokaal), Raiko Raalik (bass), Karl Tipp (saksofon), Eve Neumann (saksofon), Vlady Bystrov (saksofon), Jekaterina Semenova (akordion), Eeva-Maria Laas (viiul), Sandra Klimaitė (vioola), Piret Mikalai (klaver), Peter Bajetta (helilooming) ja EMTA sümfooniaorkester. Dirigeerisid Andres Kaljuste ja Imre Rohuväli. Kavas oli Bajetta, Ibert, Bruch, Verdi, Prokofjev jt.

 

Lahmuse kooli parki istutati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia puu

Üldine

Lahmuse kooli parki istutati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia puu

Täna leiab Suure-Jaani muusikafestivalil aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia päev, mis kõrgkooli juubeliaasta tähistamiseks kannab nime “Muusikakõrgkool 100”. Lisaks kontsertidele ja vestlusringidele istutati Lahmuse kooli parki sümboolne EMTA puu.

Pidulikul sündmusel pani suurelehise pärna mulda Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor professor Ivari Ilja. Puu istutamisega märgitakse EMTA ajalugu Lahmusel. 1944. aastal pärast märtsipommitamist Tallinnas kolis toonase nimega Tallinna Konservatoorium Lahmuse mõisa, kus tegutseti sama aasta septembrini. Lahmusel said diplomid nt laulja Tiit Kuusik, organist ja helilooja Villem Kapp ning tšellist Laine Leichter.

“Lahmuse on ainus paik, kus akadeemia on asunud väljaspool Tallinna, mistõttu ei saa selle olulisust akadeemia sajandile tagasi vaadates kuidagi alahinnata,” märgib rektor Ivari Ilja. Ka akadeemia 90. juubeliaastal oli paik EMTA jaoks olulises rollis, kui 2009. aasta lõpetajate kontsert ja aktus peeti just Lahmuse mõisas.

EMTA päev Suure-Jaanis algas vestlusega akadeemia ajaloost koos pianist Matti Reimanniga. Arutelu modereeris pianist Johan Randvere. Ettekande EMTA ajast Lahmusel tegi muusikateadlane Äli-Ann Klooren. Päeva võtavad aga kokku 2019. aasta lõpetajate galakontsert EMTA sümfooniaorkestri ja dirigent Andres Kaljustega ning EMTA ooperstuudio etendus, Georg Friedrich Händeli “Orlando”. Lavastaja Stephan Jöris, dirigent Endrik Üksvärav, esinevad EMTA barokkorkester ja solistid.

Suure-Jaani muusikafestivali peetakse alates 1998. aastast. Festival on pühendatud heliloojate Kappide mälestusele, olulisel kohal on ka helilooja Mart Saare looming. Sündmust korraldab Põhja-Sakala vald, tehes koostööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Artur Kapp’i Ühinguga.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2019. aasta lõpetajate kontsert-aktus

Üldine

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2019. aasta lõpetajate kontsert-aktus

Neljapäeval, 20. juunil algusega kell 16 toimub Estonia kontserdisaalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2019. aasta lõpetajate kontsert-aktus. 

Lavale astuvad tänavused lõpetajad Linda Kanter (vokaal), Raiko Raalik (bass), Karl Tipp (saksofon); improtrio koosseisus Eve Neumann (saksofon), Vlady Bystrov (saksofon) ja Jekaterina Semenova (akordion); Eeva-Maria Laas (viiul), Sandra Klimaitė (vioola), Piret Mikalai (klaver). 
EMTA sümfooniaorkester, dirigendid Andres Kaljuste, Imre Rohuväli (orkestridirigeerimise eriala lõpetaja). 
Kavas Bajetta (heliloomingu eriala lõpetaja), Ibert, Bruch, Verdi, Prokofjev jt.

Lõpetajad ja õppejõud saavad kutsed kontsert-aktusele rektoraadi kantseleist (A-209). 

Piletid hinnaga 7,50 saadaval Piletilevis ja kohapeal tund enne algust.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased Gloria Ilves ja Katariina Maria Kits said Eesti Pillifondilt musitseerimiseks ajaloolised viiulid

Määratlemata

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased Gloria Ilves ja Katariina Maria Kits said Eesti Pillifondilt musitseerimiseks ajaloolised viiulid

Mai lõpul Arvo Pärdi Keskuses toimunud Eesti Pillifondi kontserdil anti Gloria Ilvesele ja Katariina Maria Kitsele üle Eesti Pillifondile kuuluvad viiulid.

Gloria Ilves sai kasutamiseks Napoli meistri Giuseppe Joseph Gagliano ligikaudu 250 aastat tagasi valmistatud viiuli. Tegemist on uue, kümnenda instumendiga Eesti Pillifondi enam kui 1,6 miljonit eurot maksvas ajalooliste keelpillide kollektsioonis.

Katariina Maria Kitsele anti kasutamiseks Torino viiulimeistri Enrico Catenari 1680. aastal valmistatud viiul, mille Pillifond soetas Eesti Kultuurkapitali toel kogusse paar aastat tagasi. Seni kasutas seda ERSO 1. viiuli rühma mängija Hanna-Liis Nahkur. 

Hiljuti toimunud EMTA muusika interpretatsiooni osakonna keelpilli eriala konkursil jagasid Gloria Ilves ning Katariina Maria Kits esikohta. Mõlemad olid edukad ka EMTA järgmise hooaja orkestrisolistide valikmängul. 

Sihtasutus Eesti Pillifond asutati aastal 2015. Fondi eesmärk on Eesti keelpillimängukultuuri rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ja muusikute karjääri toetamine.

Allikas: Eesti Pillifond
Foto: Meeli Küttim

EMTA vilistlane Tamara Toomus tähistas 103. sünnipäeva

Vilistlased

EMTA vilistlane Tamara Toomus tähistas 103. sünnipäeva

Möödunud nädalal, 22. mail tähistas oma 103. sünnipäeva 80 aastat tagasi Eesti Vabariigi Tallinna Konservatooriumi lõpetanud Tamara Toomus. 

26. mail 1939 väljastati Tamara Toomusele, neiupõlvenimega Kuksile EMTAs ehk toonases Eesti Vabariigi Tallinna Konservatooriumis klaveriosakonna kursuse helikunstniku diplom. Pärast kõrgkooli töötas Toomus õpetajana ning aastaid klaverisaatjana Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuriteaduskonnas. 

Oma 103. tähtpäeva puhul andis Saku valla elanik teda tervitama tulnutele klaverikontserdi ning jagas mälestusi tudengipõlvest, samuti demonstreeris diplomit.

Näiteks meenutab Toomus: "Kons oli nagu kons ikka – erialatunnid ja kõrvalained. Kuna ma loomult pole kuigi musikaalne, olin hädas just nende kõrvalainetega. Kõik need solfed​žo​, noodist laulmise, harmoonia, koraalide ja kantaatide kirjutamise, pillide tundmise tunnid olid lausa nuhtluseks. Ja veel, oh õudust! – koos- ja kaasmäng. Tänini ei saa ma aru, kuidas suutsin lõputööks orkestreerida mingi pala kõikidele pillidele."

/ ... / 

"Tol ajal olid väga menukad konservatooriumi õpilaste kontserdid Estonia kontserdisaalis. Sai ka minule see au osaks kohe esimesel õppeaastal väikese tüdrukuna. Olin nagu pisike pruun putukas oma pruuni sametkleidiga, mille peal olid roosad roosid. Olin lühikest kasvu ja käsi ulatus vaevu oktaavi võtma ja jalg pedaalile. Palaks oli Mozarti marss "Alla Turca". Ema ja õpetaja pabistasid ukse taga, aga minul jäi julgust ülegi," kirjeldab ta. 

Suure tähtpäeva puhul jagas Toomus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiga oma mälestusi, mida saate lähemalt lugeda SIIT

Palju õnne! 

Fotod: Saku vald