Erialade tutvustus

Muusika interpretatsioon
EMTA-s on võimalik õppida kõiki tähtsamaid klassikalise- ja nüüdismuusika instrumente: klahvpille (klaver, orel, klavessiin, akordion), keelpille (viiul, vioola, tšello, kontrabass, harf, klassikaline kitarr, kannel), puhkpille (flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, tuuba), löökpille, samuti klassikalist laulu ning kooridirigeerimist. Magistriõppes lisanduvad erialade valikusse orkestridirigeerimine, kammeransambel, saateklass ja kaasaegne improvisatsioon. Õppekavas on kesksel kohal eriala, ansambli- ja orkestrimäng või ooperistuudio; õpitakse ka muusikateooriat ja -ajalugu, samuti teisi humanitaaraineid. Lõpetaja peaks suutma tegutseda solisti, orkestrandi, ansamblimängija, kooriartisti vm liiki professionaalse muusikuna. Võimalik on omandada ka õpetaja kvalifikatsioon.
Helilooming ja elektronmuusika
EMTA-s on võimalik õppida nii tavakompositsiooni, elektronmuusikat kui ka audiovisuaalset kompositsiooni. Lõpetaja võib leida tööd heliloojana, helirežissöörina, muusikateooria õpetajana vm professionaalse muusiku oskusi ja laia silmaringi nõudval alal. Sisseastujal peaks olema ette näidata oma helitöid, kuid varasem kompositsiooni õppimine pole kohustuslik. Elektronmuusika erialale astujal võib muusikaline ettevalmistus olla veidi tagasihoidlikum, kuid soovitav oleks tehniline taip ja huvi arvuti vastu.
Muusikateadus
Muusikateaduse erialale ootame õppima kõiki muusikahuvilisi, kes on koolipõlves õppinud muusikat umbes algastme muusikakooli programmi ulatuses, tunnevad noodikirja ja mängivad mõnd pilli. Eriti oodatud on muusikalise keskharidusega noored, sõltumata varem õpitud erialast. Muusikateaduse õppekava sisaldab loenguid muusikaloost, rahvamuusikast, muusikateooriast, muusikapsühholoogiast, kuid ka üsna palju praktilist musitseerimist. Lõpetajatest loodame järelkasvu muusikast kirjutajatele, rääkijatele, muusikaloo ja muusikateooria õpetajatele ning eesti muusikakultuuri uurijatele. Meie lõpetajaid on jätkunud ka raamatukogudesse, kultuurielu korraldajate hulka ja veel paljudele erinevatele aladele.
Muusikapedagoogika
Muusikapedagoogika erialale ootame gümnaasiumide lõpetanuid, kes on õppinud ning mängivad mõnd pilli, kelle jaoks elu muusikata oleks igav ja tühi, ning kes sooviksid osata rõõmu muusikast teadlikult ka teistes äratada. Õppekavas sisalduv pakub laiapõhjalist muusikalist (rütmimuusika - pop-, rock- ja jazzmuusika; kooridirigeerimine, vaba klaverisaade) ning põhjalikku kasvatusteaduslikku haridust. Peale lõpetamist on võimalik töötada muusikaõpetajana, koorijuhina, pop-rock-jazzmuusika pedagoogina või mõnel teisel muusikalist kõrgharidust nõudval ametikohal.
Pärimusmuusika
Pärimusmuusika õppekava eesmärk on anda üliõpilastele ajalooliste pillimängu- ja laulustiilide tundmise ning sellel põhineva tänapäevase pärimusmuusika esitamise praktilisi oskusi. Põhipilli või laulu kõrval on võimalus süveneda ka pärimusmuusika uurimisse või komponeerimisse. Pärimusmuusika on EMTA noorim eriala - see avati Veljo Tormise ja teiste meie juhtivate rahvamuusika tundjate eestvõttel 2006. aastal. Kuna pärimusmuusika kandepind Eestis aina laieneb, näeb EMTA selles õppekavas väga suurt potentsiaali.
Jazzmuusika
Jazzmuusika eriala avati EMTA-s 2004. aastal. Tänu Eesti selle ala liidrite ning tunnustatud välisõppejõudude kaasamisele on õppetöö käivitunud väga hästi. Eesmärk on koolitada professionaalsete oskuste ja laialdaste afroameerika muusikakultuuril põhinevate teadmistega muusikuid, kes võiksid leida rakendust ja tunnustust nii Eesti kui ka välismaa kontserdilavadel. Sisseastujal peaksid olema heal tasemel praktilised oskused ja eelteadmised rütmimuusika valdkonnas.
Instrumentaalpedagoogika
Bakalaureuseõppe instrumentaalpedagoogika ja magistriõppe interpretatsioonipedagoogika õppekava eesmärgiks on pilliõpetajate ettevalmistamine muusikakoolidele
ja muusikaklassidele. Õppida saab erinevaid klahvpille, keelpille ja puhkpille. Õppima ootame korraliku mänguoskusega noori, kel soov saada õpetajaks, aga samuti juba tegutsevaid õpetajaid, kel soov oma haridusteed jätkata (tegevõpetajatel on võimalik valida kaugõppe vorm).
Nüüdismuusika interpretatsioon ja loome
Nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome (CoPeCo) magistriõppekava on rahvusvaheline ühisõppekava, mille eesmärk on valmistada ette interpreete ja heliloojaid, kellel on kogemusi uue muusika loomise ja interpreteerimise käigus toimuva loomingulise suhtluse alal ning kes oskavad töötada interdistsiplinaarselt ja kasutada uusi tehnoloogiaid.
Õppekava on kavandatud kahele õppeaastale (neljale semestrile). Iga õppeasutus korraldab õppetööd, viib seda läbi ja tagab selle kvaliteedi ühe semestri jooksul. Ülesanded on jagatud järgmiselt: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (1. semester); Stockholmi Kuninglik Muusikakõrgkool (2. semester); Lyoni Kõrgem Riiklik Muusika- ja Tantsukonservatoorium (3. semester); Hamburgi Muusika- ja Teatriülikool (4. semester). Loe lisaks...
Lavakunst
Üliõpilased saavad ettevalmistuse tööks teatris, raadios, televisioonis, kinos. Õpitakse näitlejatööd, lavalist liikumist ja tantsu, kõnetehnikat ja lavakõnet, laulu, vehklemist, akrobaatikat, Alexanderi tehnikat, teatriajalugu, kunsti-, kirjanduse- ja muusikaajalugu, psühholoogiat ja filosoofiat. Tulevased lavastajad ja dramaturgid õpivad lisaks näidendite analüüsi, draamateooriat, tööd näitleja ja kunstnikuga, teatrimajandust, raadio- ja teletööd. Kolmandal ja neljandal õppeaastal esinetakse õppelavastustega Eesti kutseliste teatrite lavadel. Sisse võivad proovida astuda kõik, kel olemas lavalised eeldused ja huvi teatri vastu.
Kultuurikorraldus
Kultuurikorralduse magistriõppekava on mõeldud neile, keda huvitab kultuuriasutuste juhtimine ja kultuuriga seotud ettevõtmiste korralduslik külg. Kaheaastane õpe sisaldab kursusi kultuuripoliitikast suhtekorralduseni. Tegemist on ühisõppekavaga, mida EMTA haldab koos naabruses asuva eraülikooliga Estonian Business School, õppekava lõpetajad saavad kahe ülikooli ühisdiplomi. Koostööd tehakse ka Eesti Kunstiakadeemiaga. Õppejõududeks on Eesti juhtivaid praktikud ja teoreetikud ning ligi 50% ulatuses välisõppejõud. Õppetöö toimub inglise keeles.

Kaasaegsed etenduskunstid (CPPM)

Alates novembrist on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias  (EMTA) kandideerimiseks avatud uus ja seni ainulaadne kaasaegsete etenduskunstide magistriprogramm, mille õppetööd hakkavad läbi viima rahvusvaheliselt hinnatud etenduskunstnikud, lavastajad, koreograafid ja teatritrupid.

Uue rahvusvahelise magistriõppekava Contemporary Physical Performance Making (CPPM) algataja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professori Jüri Naela sõnul saab loodav programm olema eksperimentaalse mõtlemisega noorte etenduskunstnike kohtumispaik. „Selle magistriprogrammiga soovime inspireerida noori kunstnikke leidma nende enda loomingulist käekirja, võimaldades neil kohtuda ja töötada väga erinevate etenduskunstnikega üle terve maailma. Kõik külalised on erineva maailmavaate ja töömeetodiga ning just seepärast on nad ka siia õpetama kutsutud,” ütles Nael.

Õppetööd viiakse läbi koostöös hinnatud teatritruppidega, näiteks osalevad programmis Jan Fabre Troubleyn (Belgia), Wuppertal Tanztheater Pina Bausch (Saksamaa), Rimini Protokoll (Saksamaa), La Pocha Nostra (USA), Attis Theatre (Kreeka), Gecko Theatre (Suurbritannia), Jasmin Vardimon Company (Suurbritannia), Complicite (Suurbritannia), SITI Company (USA), Ultima Vez (Belgia), Physical Lab (Suurbritannia) ja paljud teised.

„Sellist külalisõppejõudude koosseisu nagu uus magistriõppekava CPPM pakub, ei võimalda mitte ükski teine teatrikool terves maailmas,” lausus Nael. „Loodava programmi õppekava ja õppeformaat on erakordne ka selle poolest, et tudengid ei käi koolis tavapärase tunniplaani alusel. Vastupidiselt paaritunnistele erialatundidele töötab iga külalisõppejõud üliõpilastega ühe- kuni kahenädalase intensiivse perioodi jooksul, et tudengid saaksid tõepoolest süveneda,” kirjeldas Nael.

Jüri Naela sõnul on loodav programm juba valdkonnas tunnustust leidnud.„Võib julgelt väita, et EMTA uus magistriprogramm loob tulevikus eeldused rahvusvaheliselt hinnatud teatrihariduse ja teatriuurimise keskuse loomiseks Eestis, mis tooks siia noori ning juba ka kogenud kunstnikke üle maailma nii õppima kui ka õpetama,” sõnas Nael.

Magistriprogrammi Contemporary Physical Performance Making esimene kursus alustab 2019. aasta sügisel. Sisseastumisavaldusi saab esitada 15. märtsini 2019. Sisseastumiskatsed toimuvad kevade jooksul Londonis, Tallinnas, Seoulis ja New Yorgis. Õppeprogramm kestab kaks aastat ja õppetegevus on ingliskeelne.

Kursuse koduleht: http://www.mastersincppm.com

Uus magistriõppekava kuulub EMTA heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ja kaasaegsete etenduskunstide osakonda. Õppekava eesmärk on edendada EMTA erinevate erialade omavahelist koostööd ja alustada rahvusvahelist etenduskunstnike koolitamist Eestis.