Jubilate. Liina Jõks 80

  • -
  • 19.00
  • Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaal
Jubilate. Liina Jõks 80

5.04 kell 19 / EMTA kammersaal
Jubilate
Liina Jõks 80
Esinevad Laura Virkkunen (sopran), Eva Jelenskaja (klaver), Angelo Paluselli (klaver), Hyewon Chung (klaver), Theodor Teppo (klaver, TMKK)

Kavas:

Heino Eller (1887–1970)
Neli lüürilist pala (1947)
II Moderato assai (h-moll)

Liina Jõks (Eesti Raadio, 8. aprill 1967)

Ludwig van Beethoven (1770–1827)
Sonaat F-duur op. 10 nr 2
I Allegro
II Allegretto
III Presto

Hyewon Chung

Aleksander Läte (1860–1948)
„Primula veris” (sõnad: Karl Eduard Sööt)

Laura Virkkunen
Eva Jelenskaja

Frédéric Chopin (1810–1849)
Fantaasia-eksprompt cis-moll op. 66

Theodor Teppo (TMKK)

Heinrich Meri (1887–1980)
„Laula, laula väike karjus” (sõnad: Kersti Merilaas)

Laura Virkkunen
Eva Jelenskaja

Johann Sebastian Bach (1685–1750)
Partiita nr 1 B-duur BWV 825
I Prelude
II Allemande
III Courante
IV Sarabande
V Menuett I
VI Menuett II
VII Gigue

Angelo Paluselli

Miina Härma (1864–1941)
„Kui sa tuled, too mul’ lilli”
(sõnad: Anna Haava)

Laura Virkkunen
Eva Jelenskaja

Heino Eller
Humoresk „Tüütav kärbes” (1916)

Liina Jõks (Eesti Raadio, 8. aprill 1967)

Liina Jõks (sünd. Etverk) sündis 6. aprillil 1939. aastal õpetajate Salme ja Elmar Etverki pere kolmanda lapsena. Liina lapsepõlv möödus Tallinnas Kevade tänaval, kus ta elas koos oma vanemate ja kolme vennaga Westholmi Gümnaasiumi õpetajate elumajas.

Oma muusikaalast haridusteed alustas Liina Jõks 1948. aastal Tallinna Lastemuusika-koolis Veera Lensini käe all ning jätkas seda Tallinna Muusikakoolis Laine Metsa klaveriklassis. 1959. aastal jätkas Liina õpinguid sama õpetaja juhendamisel Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ning 1961. aastal suundus õppima Moskvasse Gnessinite nimelisse Muusikapedagoogilisse Instituuti. Õpingud Lidia Kolvatsio käe all päädisid instituudi cum laude lõpetamisega 1964. aastal.

1964. aastal alustas Liina Jõks oma pedagoogiteed klaveriõpetajana. Esimesed õpetamisaastad möödusid Tallinna Muusikakoolis (1964–1967), kust ta siirdus edasi Tallinna Muusikakeskkooli (1967–1999). 1972. aastal sai Liina Jõksi peamiseks töökohaks Tallinna Riiklik Konservatoorium, hilisem Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Seal töötas ta 2010. aastani, õpetades klaveri eriala ning erinevaid pedagoogilis-metoodilisi aineid, millest sai aastate jooksul tema õpetamistöö põhifookus. Eesti muusikakoolides on tegutsenud ning tegutseb siiani hulgaliselt klaveriõpetajaid, kes on klaveri õpetamise metoodikat ja teisi klaveripedagoogilisi aineid (pedagoogiline repertuaar, praktiline pedagoogika, klahvpillipedagoogika arengutendentsid XX sajandil) õppinud Liina Jõksi juures ja kelle pedagoogilise praktika juhendajaks ta oli. Samuti on paljud klaveriõpetajad osalenud tema poolt läbi viidud täiendkoolitustel.

Liina Jõksi 46 aastat väldanud tööd pedagoogina iseloomustas pikk meel ja rahulikkus, aga ka ausus õpilase vastu ning selgus ja konkreetsus. Tähelepanekud ja märkused mängu kohta ei pruukinud olla paljusõnalised, kuid võisid sellest hoolimata omada suurt tähenduslikkust ja väärtust, et jääda õpilast pikkadeks aastateks saatma. Nii omaenda õpilaste puhul kui ka pedagoogilise praktika juhendajana pööras ta suurt tähelepanu sellele, et klaveriõpinguid alustav laps saaks õige käehoiaku ja pillitunnetuse kätte juba õpingute algfaasis. Nooruspõlve kogemusest teadis ta, kui suurt ohtu kujutab endast käte ülemängimine. Suurt tähelepanu pööras Liina Jõks oma töös sobiva pedagoogilise repertuaari õpetamisele.

Olulise osa Liina Jõksi interpreeditööst moodustas tegevus kontsertmeistrina. Näiteks oli ta klaverisaatjaks oma harrastuslauljast abikaasale ja Konstantin Türnpu nim. meeskoorile. Kuna Liina elas suurema osa oma elust “raudse eesriide” taga, siis tundis ta suurt rõõmu Türnpu meeskoori kontsertreisidest.

Teksti koostanud Eerik Jõks

Sissepääs tasuta