Õppejõud laval. Indrek Vau ja Peep Lassmann

  • -
  • 17.00
  • Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaal
Õppejõud laval. Indrek Vau ja Peep Lassmann

23.03 kell 17 / EMTA kammersaal
Õppejõud laval
Indrek Vau (trompet)
Peep Lassmann (klaver)

Kavas:

Tõnu Kõrvits (1969)
Variatsioonid teemal „Ma tänan Sind” (2008)

Märt-Matis Lill (1975)
„Fantasia sul pian’ e forte” soolotrompetile (2012)

Tõnu Kõrvits
„The Boat and the Moon” (2016)
„Etüüd sinises” (2016)
„Asuur” (2017)

Hillar Kareva (1931–1992)
Sonaat trompetile ja klaverile op. 23 „Neli gemmi” (1975/1987)
I „Oonüks” (Andante espressivo)
II „Jaspis” (Presto poco angeloso)
III „Ahhaat” (Adagio elegiaco)
IV „Krüsopraas” (Allegro vivacissimo)

Tõnu Kõrvits
Kolm pala klaverile (2014)
I „Harmooniad”
II „Mehaanika”
III „Armastuslaul”

Peter Maxwell Davies (1934–2016)
Sonaat trompetile ja klaverile D-duur op. 1 (1955)
I Allegro moderato
II Lento
III Allegro vivo

Sissepääs tasuta

Indrek Vau alustas muusikaõpinguid 1980–1986 Tallinna Laste Muusikakoolis ning jätkas ajavahemikus 1986–1990 Tallinna Muusikakeskkoolis. 1996. aastal asus ta õppima Sibeliuse Akadeemiasse prof. Jouko Harjanne trompetiklassi, kus 2001. aastal omandas erialalise magistrikraadi soolotrompetistina. Vau on osalenud Stephen Burnsi ja Eric Aubier’ meistrikursustel.

1986. aastal võitis Indrek Vau Eesti puhk- ja löökpillimängijate võistlusel III koha ning 1990. aastal jõudis konkurssfestivalil „Con Brio“ finaali. 1994. aastal Kölnis aset leidnud rahvusvahelisel trompetistide konkursil jagas Vau II-III kohta. Lisaks on Vau osalenud konkurssidel „Art Munich ’97“ ja Lieksa Vaskiviikko (1998).

Aastatel 1990–1996 töötas Indrek Vau Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris (aastast 1993 trompetirühma kontsertmeister), 1996–1997 Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkestris (soolotrompetistina), 1997–2000 Tapiola Sinfoniettas (soolotrompetistina), 1998. aastal Soome Raadio Sümfooniaorkestris ning 2000–2001 Turu Linnaorkestris (rühma kontsertmeistrina).

Alates 2000. aastast on Vau taas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri trompetirühma kontsertmeister ja 2001. aastast õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Indrek Vau on tunnustust pälvinud nii solistina kui ka mängides erinevates kammeransamblites. Soleerinud on ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Hortus Musicuse Akadeemilise Orkestri ja NYYD Ensemble’i ees. Vau on teinud koostööd pianistide Mati Mikalai, Ralf Taali, Marko Martini, Peep Lassmanni ja dirigentide Neeme Järvi, Arvo Volmeri, Nikolai Aleksejevi, Eri Klasi, Olari Eltsi ja Paavo Berglundiga.

Indrek Vau repertuaaris on tähtsal kohal eesti muusika. Koos pianist Mati Mikalaiga andis Vau 2004. aastal välja CD „Eesti trompetimuusika“, kus kõlavad Hillar Kareva, Heino Jürisalu, Anatoli Garšneki ja Harri Otsa teosed, ning 2009. aastal valmis plaat Eino Tambergi trompetikontsertidega. Alates 2004. aastast on Vau andnud temaatilisi kammerkontserte 20. sajandi muusikast.

Indrek Vau on pälvinud Helikunsti sihtkapitali aastapreemia silmapaistva solistitegevuse ja väsimatu eesti muusika salvestamise eest (2017).

© EMIK 2010 (täiendatud oktoober 2017)

Peep Lassmann on üks väljapaistvamaid eesti pianiste, kes on hinnatud nii solisti kui ka ansamblipartnerina. Erilist tähelepanu on ta pälvinud Olivier Messiaeni klaverimuusika tõlgendajana, olles teoste „Vingt regards sur l’Enfant Jésus” ja „Catalogue d’Oiseaux” esmaesitaja Eestis. Lisaks on ta pedagoog ja aktiivne eesti muusikaelu tegelane.

Lassmann lõpetas 1966. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Heljo Sepa klaveriklassis, jätkas tema juures õpinguid ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1971. aastal. Aastatel 1971–1973 täiendas ta end Moskva konservatooriumi assistentuuris Emil Gilelsi juhendamisel.

Juba üliõpilasena saavutas Lassmann tunnustust mitmetel pianistide konkurssidel: 1969. aastal sai ta II preemia vabariikide vahelisel võistlusel Chișinăus (Moldova), samal aastal pälvis ta diplomi Tallinnas ning 1970. aastal NSV Liidu pianistide võistlusel Kiivis.

Peale õpinguid asus Lassmann 1973. aastal klaveriõppejõuna tööle Tallinna Riiklikusse Konservatooriumi (aastast 1985 dotsent, 1992 professor), kus aastatel 1987–1991 oli klaverikateedri juhataja, aastatel 1991–1992 konservatooriumi prorektor ning aastatel 1992–2017 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor. Lassmanni õpilaste hulka kuulvad muu hulgas Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Marrit Gerretz-Traksmann, Ralf Taal, Marko Martin, Diana Liiv, Age Juurikas.

Peep Lassmann on andnud kontserte Euroopas, Aasias, Ameerikas ning samuti Kuubas. Ta on esinenud solistina mitmete orkestrite ees, sealhulgas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Moskva Filharmoonia Orkester. Ta on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Paavo Berglund, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Rabinovitš, Nikolai Aleksejev, Peeter Lilje, Arvo Volmer, Vello Pähn, Paul Mägi, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Vavilov, Juozas Domarkas ja Imants Resnis.

Hinnatud kammermuusikuna on Lassmann osalenud ansamblistina nii Eesti, Soome, Tšehhi kui ka Saksamaa ansamblite koosseisus ning esinenud koos paljude lauljate (Mati Palm, Tiit Kuusik, Ivo Kuusk, Hans Georg Ahrens, Hendrik Krumm, Yolanda Hernandez, Lionelle Lhote) ning instrumentalistidega (Aaron Rosand, Marianne Boettcher, David Grimal, Jüri Gerretz, Jaak Sepp, Edith Peinemann, Jossif Feigelson, Peeter Paemurru, Teet Järvi, Henry-David Varema, Michel Lethiec, Hannes Altrov, Toomas Vavilov).

Lassmann on töötanud aastatel 1975–1986 ENSV Riikliku Akadeemilise Meeskoori kontsertmeistrina. Ta on juhendanud meistrikursusi Karlsruhe, Grazi, Rostocki ja Granada muusikakõrgkoolides, Berliini Kunstide Kõrgkoolis (Berliner Hochschule für Künste) ning Leedus ja Tšehhis. Lisaks on ta osalenud mitme rahvusvahelise pianistide konkursi žüriis Soomes, Lätis, Venemaal, Tšehhis, Saksamaal ja Leedus.

Aktiivse muusikaelu tegelasena kuulub Lassmann mitmete ühingute liikmete hulka: aastast 1991 on ta Eesti Klaveriõpetajate Ühingu juhatuse esimees, aastast 1995 Eesti Muusikanõukogu esimees, olnud Eesti Interpreetide Liidu üks asutajaid 1998. aastal ja selle esimene esimees (1998–2002), aastatel 2000–2006 Euroopa muusikakõrgkoolide liidu juhatuse liige, aastast 2002 Balti Muusikaakadeemiate Liidu asepresident, 2002–2006 Eesti Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu liige, aastast 1998 Rahvusooper „Estonia” nõukogu liige ning aastast 2003 Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu esimees.

Lassmann on hulgaliselt klaverimuusikat salvestanud Eesti Raadios, samuti Moskva ja Rootsi raadios. Tal on ilmunud sooloplaat „Eesti klaverimuusika” (Eres, 1994), koos bassi Mati Palmiga on välja antud CD „Eesti ja itaalia laule esitab Mati Palm” (Kuldklassika, 2002). Lisaks on tema esitusi ilmunud kogumikplaatidel, näiteks Jaan Räätsa „24 eesti prelüüdi” op. 80 plaadil „24 Marginalien für 2 Klaviere op. 68; 24 Estnische Präludien für Klavier op. 80” (Antes, 1996).

Peep Lassmann on pälvinud ENSV teenelise kunstniku aunimetuse (1987), Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia (1999, 2009), Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia pikaajalise viljaka tegevuse eest interpreedi, pedagoogi ja muusikategelasena (2018), ta on valitud Eesti Raadio aasta muusikuks (1989) ning teda on tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga (2001).

© EMIK 2008 (täiendatud veebruar 2018)